Viimased
kommentaarid

2.3

Kirjutatud 19:16 11/03/2013
Avaldatud 20:24 11/03/2013
Vaadatud 2323 korda
Ei meeldi?
Ma ei taha sellest kellelegi rääkida, aga poh, anonüümselt ikka võib. Siit tuleb suht tavaline "pubekajutt" või kuidas iganes seda ka ei nimetata. Hakkasin onlines ühe neiuga rääkima, see kestis
täpselt ühe kuu, siis sai mõõt täis. Igatahes värk selline, et me ei näinud teineteist, sel ajal, mitte kordagi, kuigi oli 2 kohtumist plaanitud ja kolmas oli tulekul. Esimesed kaks pidin mina tema juurde minema, elame erinevates linnades. Kolmas kord pidi ta ise minu juurde tulema. Esimene kord hüppas tema alt ära, pärast seda kui olin fcking 3h sinna sõitnud. Oli ka mõjuv põhjus ja kumbgi meist ei teinud suud lahti, nii et sinna paika ta jäigi. Õnneks polnud tühja minek sinna, oli muud tegemist ka seal, õnneks. Okei, leppisime järgmise kohtumise. Mainiks selle ka veel ära, et varem oleme ikka koos chillinud, sõbrad on samad, sest kodulinn sama. Kuna enesekindlus oli põhjas tol hetkel, mil rääkima hakkasime nagu iga päev, 6-9h :D Ei mäletagi sellist päeva, mil poleks üldse rääkinud või alla 6 tunni. :P No kõik oli lihtsalt suurepärane. Muideks ta oli mulle juba enne seda umbes 5+ aastat meeldinud.
Mingi nädalaga olimegi juba paar, kui nii võib öelda. Aga hakkas lihtsalt see üle viskama, see, kui teine kohtumise eelne päev oli käes, hakkas ta kõhklema. Ei saanudki aru miks, noo siis oli masendus peall, nii 2 nädalat olin oodanud, eelmisest korrast ja ikka ta ütleb alt ära. Ma ei saanudki aru kas ta siis valetas või mis tal hakkas. No mina loomulikult tõmbasin ennast täiesti pilbasteks ja õhtul veel videochattisime ja mida ma näen, tema ja ta sõbranna kaheksi, fcking 6 kutiga. Oeh, siis see ajas eriti vihale, et miks ta üldse valetas, ta oleks pidanud minuga omavahel chattima, sellepärast ma ei läinudki kohtuma, sest ise ta ütles, et ei ole vast mõtet, et kõik ei läinud ikkagi plaanitult. Aga nagu hiljem näha oli, siis ikka läksi nii nagu pidi minema, sest muidu poleks seal kedagi teist olnud. Ma olin juba siis suht sassis ja järjest hullemaks läks, nii et eriti ei mäletagi millest me rääkisime, seda aind mäletan, et lubasin kõik vennad üles otsida :D Mida ma loomulikult ei teinud, sest järgmine päev sain juba temast üle, sest öö jooksul leidsin, enda kodu lähedalt uue ja parema, vähemalt nii ma alguses arvasin, see kestis ainult 4 kuud. Nüüd on sellest juba 1 aasta 1 kuu ja 1 nädal möödas kui ma selle uue leidsin ja 2 kuud tagasi, kui me eelmine aasta siis paari moodustasime, olin ma telefoni pannud meelespea "Tema nimi(L)" :D Tegelt pole naljakas, aga tagant järgi ikka naljakas mõelda, et milleks. See ajas ainult jälle masendusse, sest jäin ju mõlemast lõppude-lõpuks ilma. Me oleme veel samast tähtkujust ka ja no lihtsalt võimatu kui sarnased me oleme, iseloomult ma mõtlen. Ja ma räägin ikkagi sellest esimeseset, kellega, ei kohtunudki, teisest pole miskit rääkida, see arvatavasti oli lihtsalt temast ülesaamiseks vms. Aga see vähemalt õnnestus, kuniks paar päeva tagasi, tuli kõik meelde ja hakkasin teda jälle unes nägema. Ta veel ütles peale seda, kui me läbi saime, et vahet pole mis, mina jään sind ootama. Mõtlesingi, et küsin, et ikka ootad vms :D Aga no see oleks nagu mingi ära kasutamine juba. Ja näha pilte mida ta FB'sse lisab, läheb ta aina ilusamaks ja ilusamaks ja ilusamaks ja tõenäosus, et ma temaga räääkima või üldse miskit üritama hakkaks, aina väheneb sellega, sest ma tean, et ta saaks palju parema väljanägemisega poisi endale. 70% kindel, et ta ütleks EI. Ma rääkisin küll talle, et ta mulle juba vääga pikka aega meeldinud. Aga seda ta ei tea, et see pole mitte sugugi muutunud ja ei saa ka arvatavasti, mitte kunagi teada. Peale viimast väga nõmedat korvi, on enesekindlus alla nulli. Elan oma elu vaikselt ära, tuleb keegi või mitte, vahet pole. No tegelt üks asi on mida üritan saavutada aasta lõpuks, aga seda ma siin öelda ei saa, sest see peaks talle üllatus olema. Ei mäleta kas ta ka siin ringi kolas või mitte.