var _gaq = _gaq || []; _gaq.push(['_setAccount', 'UA-18620819-1']); _gaq.push(['_trackPageview']); (function() { var ga = document.createElement('script'); ga.type = 'text/javascript'; ga.async = true; ga.src = ('https:' == document.location.protocol ? 'https://ssl' : 'http://www') + '.google-analytics.com/ga.js'; var s = document.getElementsByTagName('script')[0]; s.parentNode.insertBefore(ga, s); })();

Viimased
kommentaarid

4.8

Kirjutatud 19:32 26/11/2012
Avaldatud 20:21 26/11/2012
Vaadatud 3619 korda
Ei meeldi?
ükskord kui isa ja ema hakkasid jälle tülitsema, siis võtsin väikevenna käe kõrvale ning läksin temaga teisele korrusele, et ta ei peaks seda neetud räuskamist kuulama. ega ma ise ei taha ka karjumist kuulata, sest emal on kombeks hüsteeriliselt isa peale röökida ning vahel on asju ka loopinud ning pärast peavad teised koristama kildusid ja prahti. ma ei tea kui palju isa on süüdi neis minevikus aset leidnud asjades, mida ema karjub talle näkku, osad asjad on vist mingi 20 aastat tagasi juba olnud, aga nii palju kui mina tean, siis meil on oma kodu, söök on alati laual, riided seljas ning isa üritab töö kõrvalt võimalikult palju majaga tegeleda (ikka vajab midagi kõpitsemist kuskil väljas või sees) ja meiega võimalikult palju tegeleda. mind koos vennaga on isa tihti kontsertidele, kinno, loomaaeda ning muidu vahvatele üritustele viinud. ühesõnaga isa rabab mitmel rindel, et seda kõike võimaldada. ema ei ole samuti tähelepanust ilma jäänud. näiteks nende üks traditsioon on käia nädalas kord kahekesi väljas õhtust söömas, niisugune romantilisem ja kahe täiskasvanu omavaheline ettevõtmine. pidulikum riietus ja puha. mõnikord käivad pikemal reisil kuskil välismaal või siinsamas eestis. tulles tagasi viimase tüli juurde, siis sättisin venna värvimisraamatu taha ning ootasin kuni ta süveneb ja ise läksin trepi peale kuulama. ma ei oska seda tunnet kirjeldada, aga kirjanduses on selle kohta öeldud: "nagu tuhat tulist pistoda tungiks südamesse", "lõikaks südamest tüki", "süda puruneb kildudeks". nimetatud tunne tekkis selle peale kui ema röökis isale, kuidas ta (s.t. ema) ei ole kunagi meid tahtnud ning lapsed perre oli ainult isa soov. isa ei ole üldiselt kunagi tülide käigus ema peale karjunud. ema aga karjub nii, et ükskord kutsus naabritädi politsei ja olevat kirjeldanud olukorda nii nagu oleks meil majas maailmasõda aset leidnud. kui ema oli mitu korda rõhutanud, et ta ei ole mind ega mu venda tahtnud, siis isa ütles seekord väga vaiksel, aga vihasel toonil, et lapsed tuleb tülidest välja jätta. ema muidugi läks uuele ringile ning karjus veel mitmeid kordi, et me ei ole soovitud ja nimetas meid värdjateks. väga palju muud teksti läks kõrvust lihtsalt mööda, sest ema öeldud asjad puudutasid väga valusalt. kohe väga valusalt. karjumine kestis edasi, aga ma ei tahtnud enam kuulata ja läksin tagasi venna juurde. tunne oli nii tühi, et ei osanud midagi teha. lihtsalt vahtisin tuimalt, kuidas vend sikerdab värvimisraamatus. mitu tundi hiljem kui maja oli vaikseks jäänud, läksin trepist alla, et köögist mahla tuua. trepi peal tuli ema vastu ning ees oli tal nägu nagu ei oleks mitte midagi juhtunud ja kõik on normaalne. ma olen sellest ajast alates kui mõistust rohkem peas ning grammikese mõikad elust midagi aru saanud, et ema nagu tõesti ei ole mind ega mu venda seedinud. ma olen vennast kaheksa aastat vanem ja mäletan, et mina tegelesin rohkem temaga kui ta veel pisem oli ja nüüd ka. õnneks oli vanasti isal rohkem aega ja mahti minuga tegeleda ja ma natuke õppisin ka iseseisvamalt hakkama saama. vanemad inimesed ikka ütlevad, et ema-armastus ja puha on kõige tugevam ning laps armastab oma ema alati, ükskkõik kui nigel olukord või halvad ka suhted ei oleks. ma ei tea... mina küll ei oska enam ema peale kui Ema peale vaadata. ei olegi vast kunagi nii väga suutnud, sest ema ei ole enamuse ajast meie jaoks olemas ka olnud. kurvaks teeb. ma kardan ka sellist asja, et isa tervis võib alt vedada, sest selline räme terror, mida ema korraldab, lihtsalt sööb närvid ja südame ära. ma olen veel ise ka nii noor, põhikooli viimane klass kõigest, et olla veel iseseisvam. kui saaks üleöö täiskasvanuks ja tööle minna, siis võtaksin venna kaasa ning koliks mujale. kui isaga peakski midagi juhtuma, siis ilmselt meil kodus pikka pidu ei ole ning kupatakse meid kuhugi mujale eest ära. ma olen alati ikka lootnud ja unistanud, et kui teiste perede kohta loed või kuuled, et asjad ei ole korras, siis oma peres tahaks, et oleks hästi. margit, 15, katkine.

Kommentaarid

autor margit kirjutas 16:54 - 11/08/18:
-0 -1    +1 +6 Teata ebasobivast
vauuu leidsin oma vana anonüümse kirjatüki üles juhuslikult. nagu näha, siis kirjutasin südamest 26/11/2012 ning praeguseks peaaegu kuus aastat möödunud. te kõik, kes siin vastasite ja kaasa mõtlesite, ma ei tea kui paljud teist veel siin loevad ja kirjutavad, aga tänan, et kaasa mõtlesite ja oma mõttekäigu kirja panite.

praeguseks on muidu meie perest riismed järel. mina läksin tartu ülikooli õppima ja olen teist aastat tudeng. isa ei kannatanud ema enam välja ning seletas meile vennaga, et ta ei jaksa enam ning täiskasvanud vahel kasvavad lahku, ema elab oma hüsteeriahoogudega meie vanas kodus, venda loksutatakse ema ja isa vahel tänu kohtuotsusele. paraku ei õnnestunud mul venda enda juurde võtta teise linna ja kooli, sest vastavad asutused leidsid, et ma ei ole piisavalt vastutusvõimeline ja majanduslikult võimekas. praeguses eas on paraku vend noorsoopolitseinikele tuttavaks saanud ning minuga enam ei taha väga ka suhelda. ma ei ole ise ka suuteline sõprussuhteid ega muid suhteid looma ega hoidma.

umbes selline vist eesti keskmise pere elu ongi - lahutatud, lapsed katkised, vanemad väga ei tunne enam huvi, üksinda. margit, juba 21, endiselt katkine.
Toomas Anni kirjutas 17:13 - 31/03/13:
-4 -1    +1 +3 Teata ebasobivast
Vabandage, ega keegi minu plaate osta soovi? Võin ka pooltasuta anda.
kurb kirjutas 22:25 - 27/03/13:
-0 -1    +1 +2 Teata ebasobivast
Võttis pisara silma, mu kasuisa ütles mu emale ükspäev näkku et ta vihkab mind ja mu õde ja ma oleks peaaegu ära läinud siit aga üks tore poiss pani mulle mõistuse pähe.
8D kirjutas 21:03 - 23/03/13:
-0 -1    +1 +1 Teata ebasobivast
A ja see, et tööle ära roni, seda jõuad teha ainult kogu ylejäänud elu. Õpi õpi õpi nagu lenin ytles, kuni veel võimalik, sest tulevikus otsustab haridus, kas oled ori v oma saatuse valitseja.
8D kirjutas 20:59 - 23/03/13:
-1 -1    +1 +1 Teata ebasobivast
Lihtsalt sulle vanema inimese poolt, et vähe usutav, et ema teist-sinust ei hooli. Seal on muud asjad, mis panevad inimest karjuma ja riidlema.Üks stressimaandur on teistele näkku karjuda ja siis karjutakse ikka asju mida ei mõelda v mis pole tõsi, peaasi et haiget teeb teisele.
Kõige tõenäolisemalt on su ema inimene, kes ei ole rahul oma asjadega täna ja pettunud, seda elab välja lähetaste peal, sest võõraid inimesi tema karjumine ju ei huvitaks ja saadetakse lihtsalt pikalt.
Jah, ise ka selline, vabandust pole.
Konn Valik kirjutas 22:15 - 07/02/13:
-9 -1    +1 +0 Teata ebasobivast
Sa oled värdjas
pussy kirjutas 22:33 - 27/11/12:
-1 -1    +1 +0 Teata ebasobivast
Ka ise olen midagi sarnast läbi elanud ning arvan, et tean, mida sa tunda võid.

See on muidugi iga inimese oma asi, kuidas ta sellele reageerib. Väga paljud tõmbuvad endasse, tekitades nii endale probleeme juurde. Oled väga tugev, et nii noorelt iseseisvalt hakkama saad ja, et ka julged oma probleemist rääkida. See pole sinu süü, et sul selline ema on. Samas ei või küll kunagi teada, kas ta ka päriselt sind vihkab, aga haiget oled sa igatahes saanud.

Väga paljudes kohtades leidub keskusi, kus sa saad ära rääkida oma mure mõnele noorsootöötajale, kes siis üritab koos sinuga leida lahendust probleemile. See on täiesti tasuta ning sellest võib isegi abi olla.
Niiet kui tahad, siis mine proovi, äkki leiad vähemalt mingigi lahenduse kõigele.

Soovin sulle elus palju rõõmu ja jaksu.
Ning usumind, ühel hetkel muutub ka sinu elu õnnelikumaks.
A-M kirjutas 13:51 - 27/11/12:
-0 -1    +1 +1 Teata ebasobivast
Kui sa tahad rääkida, jagada muret, mõtiskleda elu üle, siis olen olemas. Jäta oma e-mail vms.
N25
mh kirjutas 23:37 - 26/11/12:
-0 -1    +1 +2 Teata ebasobivast
Tegelikult teeb see mehest/naisest kangekaelse, rumala ja orjamentaliteediga inimese. Ainus põhjus abi- ja kooselu jätkata on positiivsus, kui hoitakse meelega kinni vägivaldsest suhtest ja tülitsemisest, siis inimesed ise valivad endale sellise elu.
Teemast - paljud inimesed ei tahagi endale lapsi, kuid need tehakse ühiskonna survel, arvatakse, et absoluutselt kõik peavad paljunema. Tegelikult on laste saamine väga elumuutev otsus, mida ei tohiks enne ette võtta, kui kumbki partner on võimeline ja tahtlik nad üksi üles kasvatama, sest kunagi ei saa kindel olla, mis teise inimesega võib juhtuda.
Teemaalgataja, proovi näha seda positiivselt, et vähemalt isa tahab teid, sest on peresid, kus kumbki vanem ei soovi lapsi. Teisalt, alati inimesed ei mõtle, mida nad vihahoos karjuvad ja ehk on su ema pisut külmem, kui sa sooviksid, sest kui ta sind tõsiselt vihkaks, oleksid seda juba enne karjumist aru saanud. Minu vanemad tülitsesid ka pidevalt ning mina emaga, arvasin samuti, et ta vihkab mind, kuid karjub enam-vähem vihahoos kõike. Mõnikord on need psühholoogilised eripärad või isegi häired, sest kõik ei võta eriti tõsiselt, mida nad ütlevad või kuulevad.
Tegelikult, kui saad, võid tõesti tööle minna ja näiteks täiskasvanute gümnaasiumis kooli lõpetada, eriti, kui suudad iseseisvalt õppida (mulle nt jäi meelde õpikust lugedes märksa paremini, kui juttu kuulates), sest see oleneb sinust endast ja tänapäeval on võimalik internetist küsida, kui mingist probleemist aru ei saa. Ma ise kahetsen natuke seda, et pärast põhikooli tööle ja täiskasvanute gümnaasiumi ei läinud.
ossifenko kirjutas 21:38 - 26/11/12:
-0 -1    +1 +4 Teata ebasobivast
Tead mis teeb mehest mehe? See kui temast ei hoolita, teda ei soovita ja vahel ka vihatakse, ta on alati üksi oma murede ja emotsioonidega aga ikkagi ta ei lõpeta toetamast oma perekonda.
Nimi*
Vastus*