var _gaq = _gaq || []; _gaq.push(['_setAccount', 'UA-18620819-1']); _gaq.push(['_trackPageview']); (function() { var ga = document.createElement('script'); ga.type = 'text/javascript'; ga.async = true; ga.src = ('https:' == document.location.protocol ? 'https://ssl' : 'http://www') + '.google-analytics.com/ga.js'; var s = document.getElementsByTagName('script')[0]; s.parentNode.insertBefore(ga, s); })();
1.3

Kirjutatud 13:50 11/08/2018
Avaldatud 10:31 16/08/2018
Vaadatud 470 korda
Ei meeldi?
mul hakkas ema mingist hetkest anorektikuks või buliimikuks. ma ei tea, igastahes ei söö ja see vähene, mida sööb, seda on kuulda, et peldikus välja roobitakse. pärast kui küsid, et mida sa oksendad, siis "oi mul oli köhahoog." jah, kindlasti oli köhahoog. olen ise ka peol ropsinud ja ikka teen köhal ja oksendamisel kaasnevate helide erinevusi. nüüd kus ema on kaalust sitaks alla võtnud (võiks öelda, et mingi alakaaluline juba) ja võttis järelmaksuga uued tissid ilukirurgias, on hakanud kodus ööbimas käima igasuguseid jorsse, kes ilmselgelt nikkumas käivad meil. veel tihemini on ema ise kuskil ära päevade kaupa. õnneks mingit vähest raha jäetakse. alati kui koju tulles on vaikus ja köögilauale on visatud kortsunud kupüürid, siis ma tean, et emps on jälle mingi vennaga kuskil nikurallil ja ootamatult mingi hetk tuleb kunagi tagasi.

tihti on ka ema eriti kaval, et annab mulle 50-100 eurot ja käseb endale kodust väljaspool tegevust otsida ning enne paari või kolme õhtut mitte tagasi tulla segama. nädalavahetused on peaaegu alati mingi nikuvend külas. kui nii hästi ei lähe, et raha saaks, siis palutakse lihtsalt sõpradega hängima minna ja mitte jalgu jääda. tean ka seda, et ema on nüüd kõigest poole kohaga tööl, eks sealt saadud palgast mulle nutsu visatakse, et ma kuskil jalus ei töllerdaks. vahel olen oodanud koridoris lihtsalt trepil istudes, sest mujal ei oska enam olla, et mingi nikuvend kui uksest väljub, siis saan ise koju.

türa see jama on kestnud juba paar aastat, kaheksanda klassi ajal see pask algas ning praegu lähen sügisel kümnendasse. ilgelt rõve on see, et sõbrad ka väga ei taha, et ma nende pool nii palju hängiks ning nende vanemad on hakanud küsima, et kas ma mingi vanemateta pätt olen ja varastan midagi või miks ma kodus ei ole. häbi on öelda, et ema hakkas nälgima, pani uued tissid, lahutas isast ning hakkas ringi tõmbama ja mul ei ole kohta, kuhu minna, sest ema käskis praegu kodust nahui tõmmata, sest tal on mingi mees külas (tegelt isa läks kohe ise ära peale seda kui tuli välja kodus, et ema nikub teiste meestega linna peal). isa on nüüd üldse vist eestist lahkunud ja teine pere mujal. telefon ei vasta, LOL e-postile olen ka kirjutanud, aga sealt tuleb, et aadress pole kasutuses mailer daemon vms pasaga, endises töökohas öeldi, et on meie juurest mujale tööle läinud jne.

üksvahe oli emaga kodus ilge tülide periood, sest ema leidis, et 9. klassi lõpus peaks mul juba endal mingi kutt olema ning võiksin kodust oma elu peale kolida. samas ma ise ei tahaks tüüpilist põhiharidusega tüdruku elu, kes nikub soome ehitajaga, kasvatab kodus last ning ongi kogu elu. rõve on üldse mõelda, et mingi sisuliselt tatikana peaks kodu looma hakkama. lisaks pidevad süüdistused, et ma rikun tema suhted potentsiaali omavate meestega ära. mis nali see on selline?! mehed lihtsalt nikuvad nälginud ja kunsttissidega naist ajaviiteks ja kogu lugu. endil enamusel kindlasti pered kodus ootamas.

käesoleva aasta suvevaheaja alguses ema andis kohe mõista, et ma juba nii vana ja saamatu, et kutti pole leidnud ja et ma vähemalt siis võiks tööle minna või alternatiivina sõpradega kuskil pikalt ja vabalt trippida mööda eestit, sest ta tahab lõõgastuda ning kohtuda uute inimestega. nii ütleski, et uute inimestega tahab kohtuda. ma õnneks leidsin mingi lihttöö ühes tallinna lähedal asuvas tootmisettevõttes. olen seal kõige lihtsam koristaja, lükkan mopiga ja harjaga tootmisliinide vahel prahti ja tekkinud jääke kokku. palk on ükskõik, sest mul on vähemalt koht, kus ma saan olla. muidugi õhtul on jama, sest päeva lõpus ma üritan olla seal veel nii kaua kuni lastakse, ööseks tuleb valvur. sõpru on see aasta erakordselt väheks jäänud. peamiselt sellepärast, et ma olen "mustalt" tööd tegemas pika täispäeva ja passin tühja veel otsa ning et kõik juba teavad, et ma kui ühendust võtan, siis on kindel laks, et kerjan öömaja. täitsa pekkis lugu, ei teagi kuhu kaevata või mida teha. tahaks gümnaasiumi kuidagi üle elada ning siis üliõpilasena võib-olla normaalset iseseisvat elu hakata elama.

Kommentaarid

Jaak autolammutusest kirjutas 14:13 - 08/10/18:
-0 -1    +1 +0 Teata ebasobivast
Ilmselt on tegemist siin herpesega, kindlasti määrida iga õhtu salviga ees naha alt.
Sleek kirjutas 20:14 - 20/09/18:
-0 -1    +1 +0 Teata ebasobivast
See on jutt, mis tabab isegi väga sügavale koju. Neiu, keeletaipu ja kirjanduslikku annet on teil täiega. Tuleks kuidagi gümnaasiumi lõpu poole nüüd seda kuhugi suunata: liituda mõne koolis oleva ringiga (kui selliseid asju üldse linnades on; kas leidub mõni selline õpetaja, kes enam viitsib sellist asja teha). Ja kui ei, siis enda jaoks parima saavutamiseks tuleks julgelt kellegi poole pöörduda ning endale mentor/tugiisik leida. Tundub valus ja alandav, kuid omast kogemusest ütlen, et oh sa poiss, oleks ma seda teadnud, et kes oleks mulle appi tõtanud, kui ma oleks küsinud. Laps, kes endast koolis mitte midagi välja ei anna, ei tähenda kellelegi midagi. Seepärast tuleks olla loov ning tähelepanelik. Reaalne elu on pigem see, et kirega tegutsemine kooli ajal ütleb sinust palju rohkem kui niisama tuupimine ja ära-elamine. Ära passi niisama ning leia endale kiiremas korras väljund. Julge pealehakkamine on pool võitu ja küll head inimesed leiavad sind.
Gregor kirjutas 05:07 - 18/08/18:
-0 -1    +1 +3 Teata ebasobivast
Ulme, et seesugused naised, nagu su ema (vabandust) paljunevad nagu jänesed. Nii palju lapsi peavad ise kasvama, kasvatatakse valesti, või kogevad lapsepõlve mida ükski inimene kogema ei peaks. Minu kaastunne sulle. See kui tervena sa sellisest lapsepõlvest väljud, on juba paika pandud sinu geenides. Mõnedest saavad psühhopaadid või sotsiopaadid (siin kommentaariumites leidub neid küllaga, selliseid pole tarvis tõsiselt võtta), mõnedest inimesed kes peavad terve elu psühhiaatrit külastama, et keemiaga eluvalusid leevendada... aga mõned tulevad sellest võrdlemisi tervena välja. Loodan, et sina oled üks neist viimastest.
P2rakas kirjutas 18:48 - 16/08/18:
-0 -1    +1 +0 Teata ebasobivast
väljamõeldud jutt, pealegi mehe kirjutatud.
gopnik adidas kirjutas 12:17 - 16/08/18:
-1 -1    +1 +0 Teata ebasobivast
seda ka veel, et 9. klassi lõpus vanasti mindigi tehnikumi või kutsekasse, omandati elukutse ning kasiti tööle. see gümnaasium ja ülikool ongi tänapäeval rohkem lumehelbekeste ja laiskade teema, et saaks võimalikult kaua vegeteerida vanemate rahakoti peal.
gopnik adidas kirjutas 12:00 - 16/08/18:
-0 -1    +1 +0 Teata ebasobivast
tahaks samuti mõnda norm nälginud kerega ja kunsttissidega eite rammida. üks unistustest. mingeid pakse märasid küll ei taha, oksele ajavad ennast.
gopniki kirjutas 11:55 - 16/08/18:
-1 -1    +1 +3 Teata ebasobivast
selle loo autor on 101% tõenäosusega mitte 10nda klassi tüdruk vaid mõni jutuka troll.
Neiukesele kirjutas 11:42 - 16/08/18:
-1 -1    +1 +0 Teata ebasobivast
Autor, väga hea tekst. Ole hea, viska oma ema kontaktid. Saad vahendamise eest nutsu.
Tundud tore, tutvume?
Nimi*
Vastus*