var _gaq = _gaq || []; _gaq.push(['_setAccount', 'UA-18620819-1']); _gaq.push(['_trackPageview']); (function() { var ga = document.createElement('script'); ga.type = 'text/javascript'; ga.async = true; ga.src = ('https:' == document.location.protocol ? 'https://ssl' : 'http://www') + '.google-analytics.com/ga.js'; var s = document.getElementsByTagName('script')[0]; s.parentNode.insertBefore(ga, s); })();

Viimased
kommentaarid

1.6

Kirjutatud 12:36 02/10/2017
Avaldatud 22:25 02/10/2017
Vaadatud 425 korda
Ei meeldi?
Okey, sellest tuleb nüüd üks pikem jutt. Ilmselt nii pikk jutt, et ühe korraga ma seda valmis ei viitsi kirjutada :) Loodan, et moderaator ID andestavad :D Nimelt olen ma peaaegu 10 aastat jahtinud endast vanemaid naisi (praegu 28). Algas kõik kõik kui ma olin 19 ja tutvusin endast 7 aastat vanema naisega, nimetame teda siin Marjuks, tõeline kaunitar, ta oli sportlane, endine miss, kõige paremini haritud ja targem naine keda ma see aeg olin kohanud. Olin armunud temasse silmapilkselt. See oli esimene kord üldse kus minust vanem naine mind endasse armuma pani. Ilmselt aitas sellele kaasa ka asjaolu, et mul oli seljataga raske lahkuminek tüdrukuga kellele süütuse kaotasin. Ka tema oli hiljuti lahku läinud ja seetõttu palju kannatanud, nii me siis olime nagu 2 õnnetusehunnikut ja püüdsime lohutada teineteist...sõpradena muidugi. Mis asjaoludel ja kuidas ma selle Marjuga tutvusin, jätan mainimata, jutt veniks liiga pikaks. Sain kohe aru, et ma ei saa temale oma armumist tunnistada, esiteks meie 7aastane vanusevahe tundus tooaeg ikka metsikult suur. Ei olnud mul ei haridust ega siis isegi mitte töökohta. Tundsin, et ma pole väärt teda. Küll aga tunnistan veel tänagi, 9aastat hiljem et need 2 kuud minu elus oli võib olla, et kõige ilusam ja õnnelikum aeg üldse. Mingi hetk taipas ta ilmselt isegi et olen temasse armunud. Ta kadus mu elust päevapealt ilma midagi seletamata. Selleks tema unustamiseks ei piisanud. Mul oli 2 aastat elukaaslane ja isegi see aeg ma olin armunud ja meenutasin iga päeva Teda! 4-5 aastat hiljem helistas ta mulle ja me kohtusime. Selleks ajaks olin ma suutnud läbi raskuste ta viimaks ka unustada. Täna on Marju minu lähedasemad sõpru. Katsun homme sellele teise osa kirjutada ;)
Mitte ühtegi kommentaari veel.
Nimi*
Vastus*