var _gaq = _gaq || []; _gaq.push(['_setAccount', 'UA-18620819-1']); _gaq.push(['_trackPageview']); (function() { var ga = document.createElement('script'); ga.type = 'text/javascript'; ga.async = true; ga.src = ('https:' == document.location.protocol ? 'https://ssl' : 'http://www') + '.google-analytics.com/ga.js'; var s = document.getElementsByTagName('script')[0]; s.parentNode.insertBefore(ga, s); })();

Viimased
kommentaarid

Viimased
postitused

2.3

Kirjutatud 01:17 03/01/2015
Avaldatud 22:55 03/01/2015
Vaadatud 947 korda
Ei meeldi?
Tahaks nagu millegist kirjutada, lasta enda seest midagi välja, tunnen endas midagi juba pikemat aega midagi nõmedat, midagi sellist mis tahaks nagu välja tulla aga samas ei oska seda välja lasta, nagu miski oleks minu sees. Ma tõusen iga päev tundega, et mida ma täna teen, mis on mõte, elu on muutunud nii rutiinseks, ei oskagi midagi tahta, tahan midagi siis kas see plaan läheb luhta või tuleb midagi ette. Koguaeg on asi kahe vahel, ei suuda lihtsalt saada seda mida tahan, miski takistab ja jään alati kahe valiku ette. Internetis ringi kolades leian, et see on fun tegevus ja muud igasugust, tegelen trenniga, kodus mõtlen et oh täna trenni ja kõik vägev, trenn tehtud ja lähen koju ja mõtlen mis nüüd? Mida ma teen, koolis ka käin ja ei ole mingit viitsimist õppida, viimane aasta jookseb ja nii palju on vaja veel koolis teha - kahtlen kas suudan üldse selle kooli ära lõpetada, kõik kuhjub ja ei suuda midagi ära teha, kui teen tuleb jälle midagi ette mida vaja teha või just see et ma ei saa seda teha. Selline nõme haige värdjas tunne valdab mind juba mitu aastat, midagi on nagu puudu või ma ei saa enam ise ka aru. Tuju tuleb ja läheb nii kuis tahab, vaevalt miski on see mis tuju tõstab, hakkan ka endas juba kahtlema, et vahel ei suuda millegagi toime tulla, just eriti kool. Kool mis peaks olema kergem kui mingi muu asi, vaatan oma koolivendi, no neil lihtsalt läheb elu nii hästi et tee mis tahad, käivad koolis millal tahavad ja ikka saavad õpetajatega hästi läbi ja hinded korras, kuid mina pean ikka jebima ja möllama mööda kooli, et saada õpetajaga nõusse midagi järgi tegema või mind aitama. Lihtsalt selline nõme tunne, et ei taha midagi teha ja ei suuda. Selline värdjas tunne on, ei suuda ära otsustada mida ma tahan...

Ei tea kas aitas, aga lihtsalt kirjutasin ülesse siia.

Kommentaarid

meditatsioon kirjutas 17:49 - 06/01/15:
-0 -1    +1 +4 Teata ebasobivast
ära mõtle nii palju
major sugutung kirjutas 15:03 - 04/01/15:
-1 -1    +1 +0 Teata ebasobivast
mul omal ajal olid ka koolivennad sellised ässad kuked, aga hilisemas elus loksus kõik paika. ma sain kõrgkooli, korraliku diplomi, hea praktika, peale paari sitta kohta pakuti hea palgaga korralikku karjäärivõimalusega töökohta ning elu on hea. ässad koolivennad on aga eranditult kõik jäänud põhi- või keskharidusega, mõni kandoom suutis kellukooli lõpetada ning kõik nad on sittadel töökohtadel või sootuks töötud "kalevipojad". pea püsti, tee seda mida tunned, et on sinu jaoks õige, pinguta ja küll sa vanemana lõikad magusaid vilju.
bananana kirjutas 23:42 - 03/01/15:
-0 -1    +1 +3 Teata ebasobivast
mul ka sama sitt lugu. dilemma...
Nimi*
Vastus*