var _gaq = _gaq || []; _gaq.push(['_setAccount', 'UA-18620819-1']); _gaq.push(['_trackPageview']); (function() { var ga = document.createElement('script'); ga.type = 'text/javascript'; ga.async = true; ga.src = ('https:' == document.location.protocol ? 'https://ssl' : 'http://www') + '.google-analytics.com/ga.js'; var s = document.getElementsByTagName('script')[0]; s.parentNode.insertBefore(ga, s); })();
1.6

Kirjutatud 11:35 10/01/2019
Avaldatud 11:40 10/01/2019
Vaadatud 1019 korda
Ei meeldi?
Olin esimeses klassis. Tunnid olid läbi, kuid pidin bussi ootama, seega jäin klassi koduseid ülesandeid lahendama. Mingi hetk tundsin tugevat valu alakõhus. Nagu oleks nuga saanud. Ei tahtnud draamat tekitada ning otsustasin, et pean vastu. 10-ne minuti möödudes olin veendunud, et ma olen suremas. Õpetaja pani mind enda toolile istuma ja üritasin seal kuidagi looteasendisse keeratuna mitte alla kukkuda. Õpetaja muutus aina närvilisemaks ja jooksis õpetajate tuppa, et vanematele helistada. Isa võttis töölt vabaks ning korjas ema ka peale, pool tundi hiljem olime perearsti ootejärjekorras.
Mõtlen surmast. Valu niidab jalgadelt. Mõtlen, kellele oma Saksamaalt importkaubana toodud hobuse pildiga ranitsa pärandan. Valus hingata. Vähemalt suren noorelt.
Ema silitas pead ning sosistas "Järgmisena läheme meie".

Ei või iial teada kui kaua seal kabinetis minna võib. Küsisin emalt 20 senti, et tualetti minna; Krooni aeg oli veel. Istusin seal kägaras ja kõlgutasin jalgu. Järsku pressis peale kõhutuul, mis senini endast märku ei andnud. Enne veel, kui sulgurlihas oleks jõudnud ennetavaid meetmeid kasutusele võtta, lasin valla peeru, mille üle ka täismees oleks võinud uhke olla. Rääkimata siis 7 aastasest tüdrukust.

Sel hetkel saabus paanika. See kindlasti kostus välja. Koridor oli rahvast pungil. Ei julge välja minna. Aga kui kohe kutsutakse ja mind seal ei ole, siis on kehvasti.
Oleks teatraalselt näo vette kastnud, aga paraku ma ei ulatunud peeglini.
Kogusin end minuti ja läksin häbelikult välja. Ema vaatas mulle kaastundlikult otsa ja hoidis Jumala abiga naeru tagasi. Isa õrnalt muheles ja vältis silmkontakti. Meie kõrval istunud mees vaatas mind kohkunult ning kui silmad kohtusid, siis vaatas ruttu mujale. Vist tõestasin oma alfa staatust.

Peitsin näo ema kampsunisse. Ema pool naerdes sosistas "Kas kõht ikka valutab?"

Sa kurat kae värki, ei valutanud. Aga viisakusest läksime ikka kabinetti. Ema veel ütles, et natuke valetaksin, et kuskilt ikka valutab.

See oli siis lugu sellest, kuidas aastaid tagasi käisin arsti juures 20-ne sendi eest peeretamas.

Kommentaarid

Hann kirjutas 00:31 - 29/01/19:
-0 -1    +1 +0 Teata ebasobivast
Ema sul kodus söödab mingeid rosinakukleid nahhui. Päevotsa ööd lihtsalt rosinakukleid. Kusine õlirull käis doktori aega oma peeruga raiskamas. Situ nahhui siit. Oii hambaviil raisk sa kapsas lihtsalt tont
manfred kirjutas 16:46 - 26/01/19:
-0 -1    +1 +1 Teata ebasobivast
kõige parem on ikka üksi kodus onaneerida!
tussu kirjutas 11:27 - 26/01/19:
-0 -1    +1 +0 Teata ebasobivast
tussutamine ei ole soovituslik
Zezsk kirjutas 23:20 - 24/01/19:
-1 -1    +1 +5 Teata ebasobivast
99% lugudest siin väljamõeldud ja noh võiks nagu rohkem vaeva näha selle kallal, et tunduks autentne ja päris. Muidu igav sellist sitta lugeda. Veits tl;dr ja näha, et mingi maakast ebard kirjutas selle loo.
Seepärast ongi see veebileht surnud, mingi vend üritab seda lehte üleval hoida postitades alaarenenud kraami.

Indrekuonumees kirjutas 10:32 - 12/01/19:
-0 -1    +1 +1 Teata ebasobivast
rakveres centrumi keskuses oli näiteks peldik 20 senti, kusjuures see 20 senti võimaldas seal lausa spetsiaalset tädi pidada, kes klientidelt 20 senti võrris enne kui peldiku valvelauast edasi lubas minna. Nii, et 20 sendist peldikut on eestis olnud küll.
dembel88 kirjutas 23:32 - 11/01/19:
-10 -1    +1 +1 Teata ebasobivast
olen nõukogude armee maaväes teeninud kaks aastat kaug-ida regioonis. elukogemust sain dedovtšina koodeksi järgi noorsõdurite perseid prussiga töödeldes ning ise salaga ajal kui utšebka läbi ning väeosasse ametipostile määrati. tahaks kommenteerida antud lugu ja ühtlasi öelda, et autor on sitane loll tattnina, kes ei oma mingeid õigeid mälestusi. mitte kunagi ei ole peldik eestis eesti krooni ajal olnud 20 senti. tasuline peldik oli 1 kroon, mille pidid mündipilusse libistama või sitemal juhul 2 krooni maksis peldiku kasutamine. nigelamates kohtades veel pidid kaks krooni andma mingile vanamutile, kes istus nurgas ja andis veel rulli peldikupaberit, mille pidi tagastama kui häda tehtud. autorile ütleks veelkord, et mine putsi loll tattnina. lugupidamisega, endine nõukogude armee maaväes teeninud maniwald.
Nimi*
Vastus*