var _gaq = _gaq || []; _gaq.push(['_setAccount', 'UA-18620819-1']); _gaq.push(['_trackPageview']); (function() { var ga = document.createElement('script'); ga.type = 'text/javascript'; ga.async = true; ga.src = ('https:' == document.location.protocol ? 'https://ssl' : 'http://www') + '.google-analytics.com/ga.js'; var s = document.getElementsByTagName('script')[0]; s.parentNode.insertBefore(ga, s); })();

Viimased
kommentaarid

Viimased
postitused

1.0

Kirjutatud 14:40 28/06/2018
Avaldatud 19:27 29/06/2018
Vaadatud 185 korda
Ei meeldi?
Alustan klišeega: ei teagi kohe kust alustada. Tegelikult alustan otsast peale. Ei oleks uskunud kunagi et ise siia pean kirjutama, olin nennast ehk täis ja lugesin siin rohkem asju naerdes ja enese meelelahutuseks.Aga nüüd...Alustan sellest, et mõned aastad tagasi läksin ma lahku ehk oma elu armastusest, kõlab jah väga läilalt, aastaid ei tundud ma mitte ühegi naise vastu sama nagu tema vastu (mis sellest et ka teiste naistega peale lahkuminekut koos olin), sellegipoolest tundus kõik nii pinnapealene ja eks seda kõik oli ka. Sellest lahkuminekust arvestan ma oma vaimse tervise allakäiku ja elus kõige väärtuslikumate asjade hävingu algust, mille lõppfaasi ma varsti jõudma hakkan, sellest ka see pihtimus. Algus - peale lahkumienkut panin "Hullu" möllasin ringi, sebisin naisi, panin jooki ning mulle tutvustati ka muid asju. Elu tundus ilus, teadsin, et noorus on elamiseks ning olin kui puhkusel või vahepeatuses, et siis hiljem edasi liikuda ja hakata elama "täiskasvanu" elu (töö, pere jne). Kerime aega viis aastat edasi - olen jäänud vahepeatusesse lõksu, ning ei leia endas ei tahtmist ega oskust sealt edasi liikuda. Olen vahepeal lõpetanud koolid, käinud ära kaitseväes ning leidnud endale ka töökoha, tervis on ka enam-vähem korras ning justkui vingumiseks pole põhjust. Siiski tunnen end kui maailmas ihuüksi. Ma olen läbi teinud enda jaoks väga suuri saavutusi ning läbinud eluetappe, milleks ma arvasin end mitte suuteline olema. See kõik aga on tühine, kui seda ei ole mitte kellegagi jagada. Kõik kes mu ümber kunagi olid, on oma eluga edasi liikunud, tunnen survet nii vanemate, kolleegide ja kõikide tuttvaate ees - miks sul kedagi ei ole? Kui ma vaid oskaks sellele küsimusele vastata. Kunagi arvasin et oleks mul töö, auto siis leiaksin ka endale kellegi - ei. Ma isegi ei tea enam kuidas inimesed kohtuvad ja nö lambist kokku jäävad, ma ei oska enam leida keskkonda kus kellegagi kohtuda. Ma ei ole antisotsiaalne inimene, mulle meeldib suhelda inimestega ja ma saan inimestega hästi läbi, sellegipoolest olen hakanud ennast vihkama. See on minu jaoks uus asi ning kaks aastat tagasi ma sellist tunnet veel ei tundnud. Hiljuti olen hakanud üha tihedamini mõtlema ka enesetapule ja meetoditele, kuidas oleks seda kõige parem sooritada. See on saanud märkamatult justkui üheks mu mõtteaineks ning vahel ma avastan endalegi ootamatult mõtlemas suitsiidseid mõtteid. Mul ei ole elus mitte millegi üle nuriseda, siiski ei ole ma õnnelik. Vahel ei tunne ennast enam ära, poleks kunagi uskunud et mina selliseks inimeseks olen muutunud. Kummalisel kombel muudab see vahel isegi mu tuju paremaks teades, et mul on alati see võimalus lihtsalt kaduda... Elame näeme.

Kommentaarid

mang kirjutas 10:03 - 09/07/18:
-0 -1    +1 +0 Teata ebasobivast
kõigepealt alustame sellest, et iga šokolaad muutub liiga läilaks, kui seda liiga palju süüa. Sul oli põnev elu ja hea tsikk ning kõik tundus hästi, kui iga põnev asi muutub igavaks, isegi kui selline elu oleks edasi kestnud. Inimene on tulnud siia ilma arenema, selle pärast on kõigi elus perioodid, nii head kui halvad. Praegune periood sinu elus ei pruugi olla halb, lihtsalt reaalne ja tõsine elu vajab ka elamist. Sa oled saamas suureks ja sind ootavad ees väljakutsed tõsisteks tegudeks ja otsusteks, vaata enda sisse ja küsi endalt kes sa tegelikult oled, mis sind tegelikult huvitab ja jäta kõrvale mineviku joomad ja möllud. Praegu on sul aeg kus sa ei vaja naist ja selle tõttu sa ka ei leia. Sa leiad naise siis kui selleks on aeg. See aeg saabub siis kui sa saad iseendaga hakkama, mitte ainult materiaalselt vaid ka vaimselt. Kui sa oled nii tugev, et tead, et suudad elada ka ilma naiseta, siis saad omale naise. Praegu sa ei saa, kui väga pressid siis vb lühikeseks ajaks saad. Praegu nimelt naine takistaks sind arenemaks meheks kes mõtleb ja tegutseb reaalsuses ning kelle sihid on paigas, selle pärast soovitan võtta aeg maha ja arendada end vaimselt iseseisvaks ja tõsiseltvõetavaks inimeseks. Mis puudutab enesetapumõtteid, siis iga kord kui tekib selline mõte, siis püüa ruttu millelegi muule mõelda, sest mida sagedamaks need mõtted muutuvad seda raskem on pärast välja tulla sellest jamast.
mang kirjutas 09:46 - 09/07/18:
-0 -1    +1 +0 Teata ebasobivast
tean vastuseid su probleemidele ja annaksin sulle hea meelega nõu
Vello kirjutas 22:47 - 29/06/18:
-0 -1    +1 +2 Teata ebasobivast
Äkki peaksid meesterahvaste poole vaatama? Parem kindel kutt kui kahtlane mutt!
panovend kirjutas 21:50 - 29/06/18:
-0 -1    +1 +0 Teata ebasobivast
on ikka ränk lugeda sellist hala meesterahva poolt. ei saa ise jällegi aru, kuidas on võimalik lasta vitul endale nii pähe istuda, et peale lahkuminekut on elu nii vittus ja ummikus. eided tulevad ja lähevad. arvad, et see "love 4ever" vandumine on tõesti igavene? nikk enam ei sobi või majanduslik seis ei sobi, eit tõmbab nahh, leitakse uus eit ja elatakse edasi. mõttetu mingi putsi pärast oma elu paigal hoida.
Nimi*
Vastus*