var _gaq = _gaq || []; _gaq.push(['_setAccount', 'UA-18620819-1']); _gaq.push(['_trackPageview']); (function() { var ga = document.createElement('script'); ga.type = 'text/javascript'; ga.async = true; ga.src = ('https:' == document.location.protocol ? 'https://ssl' : 'http://www') + '.google-analytics.com/ga.js'; var s = document.getElementsByTagName('script')[0]; s.parentNode.insertBefore(ga, s); })();

Viimased
kommentaarid

3.9

Kirjutatud 22:49 09/11/2015
Avaldatud 22:53 09/11/2015
Vaadatud 1741 korda
Ei meeldi?
Heakene küll, hakkan oma pika looga pihta.
Olles üle saanud kahekümnenda aasta verstapostist, tundus kõik parimas korras. Ma ei elanud enam vanematega, käisin tööl ning majandasin ise ära. Veidi aja pärast kohtasin toredat noormeest ning meist sai paar. Sooritasin ülikooli sisseastumiseksamid ning sain sisse unistuste erialale. Olin ettekandja - töö oli raske ja tööpäevad kuradima pikad, aga sain hakkama ja töö iseenesest meeldis ka. Töökaaslastega oli hea läbisaamine, kuid peale aastat läks asi ühe tööskaaslasega veidi hapuks. Lõpuks mul oli täielik blokk ees, ei suutnud hommikuti tööle minna. Töölt tulles olid nutuhood, lootusetuse tunne ja metsik vaimne väsimus. "Töökiusajaks" oli neljakümnendates meesterahvas, kellel oli seljataga üks purunenud abielu ning teine veel vaevalt hingitsemas ning lõpuks leidis ta kellegi, kelle peal end välja elada. Ta on misogüün, kes naudib naiste alandamist ning talle ei mahtunud hinge, et asusin õppima üsna olulist eriala. Tema sõnad olid, et naine ei tohiks teha ühtki tööd, kus peab tegema otsuseid - koristaja, teenindaja.. see on naisele sobilik.
Kui me kallimaga kihlusime, muutusid kommentaarid ning suhtumine aina õelamaks. Ta teadis, et olen kristlane ning kaaslasele truu, kuid pidevalt rääkis, et olen tavaline lits, kes esimesel võimalusel laseks end läbi tõmmata. Pakkus, et me võiks koos "lõbutseda" jne. Tööl olles muidugi manasin ükskõikse näo ette ning näitasin, et mind tema halvustav suhtumine ei kõiguta. Reaalsuses aga oli üsna valus.
Ning muidugi paralleelselt kool, töö ja pulmadeplaneerimine - stress laes.
Pidasin plaani, et enne pulmi tööd ei vaheta, kuna tol hetkel oli see mu stabiilne sissetulekuallikas ning kartsin, et kui töölt lahkun, siis võib minna mööda kuid, enne kui uue töö saan.
Juhtus aga nii, et tutvuste kaudu sain üheksast viieni kontoritöö rahvusvahelises ettevõttes. Esmapilgul tundus kõik lilleline, kuid lõpuks tulid needki luukered kapist välja. Eesti kontori "osakonnajuhataja" (kes teeb Eesti kontorit puudutavaid suuremaid otsuseid) oli töösse mattunud ületöödanud õnnetu eraeluga keskealine naisterahvas, kelle võimuvajadus oli sama rahuldamata kui teismelise koolipoisi seksuaalvajadus.
Muidugi kooli, töö ja pulmade planeerimise kõrvalt kadus aegamisi mu eraelu ning sõprade ring kahanes valusalt lähedaseks nullile.
Sundisin end kõigega leppima, sest teadsin, et varsti läheb kergemaks. Pulmakuupäev oli paigas ning meie perekonnad ning pool suguvõsa olid nii elevil, et naistel oli juba enne kleidid välja vaadatud, kui mul pruutkleit.
Kuu enne pulmi suri mu isa ootamatult, tõenäoliselt trombi tõttu, mis südamesse jõudis. Pulmad jäid loomulikult ära. Ärasaatmine oli Pärnamäe krematooriumis, tuhk maeti kuu pärast seda. Kuna ema ega vennad ei suutnud kodusel ärasaatmisel sõna võtta ning ema oli enamus ajast suhteliselt apaatne ning rahustite mõju all, kirjutasin hüvastijätukirja ise. Samuti tegin isale puidule kõrvetades hauaplaadi, korjasin isa meelislilli ning kaunistasin kirstu. Mul ei olnud võimalust end korraks välja lülitada sellest, mis toimus.
Meie suhe ei olnud ideaalne, kuid ta oli mu isa ning ma armastasin ja austasin teda. Peale surma sain isa sõpradelt teada, kui uhke ta oma laste üle oli ning kui uhke ta oli, et ta tütar abiellub. See oli vist kõige selle juures kõige valusam. Kuigi teadsin seda isegi, ei öelnud ta seda kunagi meile. Ta jagas seda oma sõoradega.
Oleme emaga üsna erinevaid, kuid siiski on meil midagi ühist - depressioon. Peale ta surma leidsin lohutust alkoholist. Õnneks pärast kuu aega kestnud dringitamist sain aru, et see ei ole lahendus.
Korduvad käigud notari juures, pangas. Maad ja varad jagatud. Ärevushood tööl. Pereliikmete eraldumine, depressioon... ma pole end tahtnud ära tappa, kuid olen avastanud end mõtlemast, et mul ei oleks kahju, kui valel ajal vales kohas tee peale astuksin või kui süda annaks järgi.
Isa surmast on möödas neli kuud, viimase aasta jooksul on stress olnud vaid pidevas ja tugevas kasvus. Aasta jooksul olen saanud umbes kahel või kolmel ööl piisavalt sõba silmale. 3-5 tundi und ööpäevas on tavaline norm. Teate, kuidas end tunnen? Üsna sitasti.
Aga ma olen õnnelik, et niigi on läinud. Öeldakse ju, et alati võib hullemini minna.

Kommentaarid

sobib kirjutas 08:18 - 13/11/15:
-3 -1    +1 +1 Teata ebasobivast
siia sobiks see kommentaar: värdjas lits abitu munn poo üles ennast.
Olen halb inimene.
Lq kirjutas 13:59 - 12/11/15:
-0 -1    +1 +3 Teata ebasobivast
Ole tugev ja pea vastu. :)
N00b kirjutas 19:42 - 11/11/15:
-0 -1    +1 +0 Teata ebasobivast
Ma küsiks ühe põhiküsimuse, mis nagu tundus olevat aga selgust ei saanud. Nimelt, kas su kihlatu jättis siis sind maha? Ei maininud, aga selline mulje jäi küll. Kui nii, siis palju õnne tõesti.
rrr kirjutas 15:33 - 11/11/15:
-0 -1    +1 +4 Teata ebasobivast
issand jumal mis kommentaarid, uskumatu.
loo autorile - pea vastu, leia endale tegevust(trenn, hobi, eneseteostus) ja hakka vastu neile kes sinuga halvasti käituvad :)
sobib kirjutas 21:24 - 10/11/15:
-7 -1    +1 +0 Teata ebasobivast
Pean veel mainima et tõesti ajas su kuradi pask jutt närvi.
sobib kirjutas 21:23 - 10/11/15:
-5 -1    +1 +0 Teata ebasobivast
Ma ei saa aru, suht tavaline elu, sugulased surevad, tööl on mõni tropp, mis siin halvasti on?

Putsi küll nagu mida siin viriseda, kas elamine on raske, osadel tussidel on kogu aeg midagi viga, küll ei meeldi see, küll ei meeldi teine ja siis on vaja halada ja pillida.
Võtke end kokku kuradi putsid ja arvestage, et elus juhtubki igast paska ja vahel ka häid asju, tundke siis sellest rõõmu ja ärge kirjutage sellist iba siia!
kepivend nr 2 kirjutas 09:30 - 10/11/15:
-0 -1    +1 +2 Teata ebasobivast
pikk jutt, aga kuna korralikult kirjutatud, siis vääris lõpuni lugemist. loost koorub välja ainult üks asi. su kutil on sitt munn, mis ei suuda sulle piisavalt head pauku nikku anda, et sa saaksid kõik muud mured unustatud. võib-olla sa pead mõne kangema karaga venna paralleelselt võtma. elu ongi raske ja tööl on kolleegid ning ülemus tihti munnid. eriti raske on siis kui ise oled aus ja normaalne inimene, aga mõni kolleeg on võmpa imev ja persse pugev türakott, kes situb kogu hea kollektiivi täis.
Nimi*
Vastus*