var _gaq = _gaq || []; _gaq.push(['_setAccount', 'UA-18620819-1']); _gaq.push(['_trackPageview']); (function() { var ga = document.createElement('script'); ga.type = 'text/javascript'; ga.async = true; ga.src = ('https:' == document.location.protocol ? 'https://ssl' : 'http://www') + '.google-analytics.com/ga.js'; var s = document.getElementsByTagName('script')[0]; s.parentNode.insertBefore(ga, s); })();

Viimased
kommentaarid

4.0

Kirjutatud 20:44 13/02/2015
Avaldatud 20:56 13/02/2015
Vaadatud 1246 korda
Ei meeldi?
Läksin naisest pärast pikka koosoldud ja -elatud aastaid lahku, täiesti päevapealt, mis tuli mulle õudsalt halva uudisena, et koguni ülejäänud päeva pisikesed kordaminekud süngesse pimedusse viis. Päris masendav oli kuulda küll, kuigi tegin head nägu, nagu mind ei häiriks, kui palus mu seitse asja kokku korjata ja lähemal ajal välja kolida. Küsimusele "miks?", ei saanud ma mingisugust loogilist vastust, kui et oleme oma aja ära elanud ja kõik.
Arvatavasti tahab endale uut meest võimalikult kiirelt leida, miks muidu hakkas mõni nädal enne seda "uudist" trenni tegema ja oma välimuse peale rohkem kui tavaliselt rõhku panema (esialgu arvasin, et teeb seda minu jaoks), hiljem värvis ka pea teist tooni.
Meie suguelu oli viimasel ajal väga nigel ning oli tunda, et olen talle eemale tõukav ja ei eruta teda enam, vaatamata paljudele katsetele. Sellega seoses proovisin ise ka vähem pealetükkivam olla selles osas. Ühiseid tegevusi ka polnud viimasel ajal nädalavahetuseti ja ka nädala sees, kui siis ainult temaga pikalt voodis tema seepide vaatamine. Väljapakutud tegevuste peale ei olnud enamasti viitsimist ja pidevalt oli mingi vabandus. Peale arupärimisi, et miks juba pikalt selline tujutus, minuga rääkida ei soovi ja nähvab pidevalt, sain enamasti vastuseks, et see tuleneb tööstressist...
Teda ma armastan ja ihaldan siiamaani, kuigi tead, et see tunne pole, ega polnud vastastikune. Lootsin pikka aega, et temas tärkab uuesti see tunne minu vastu ja olin selles osas ka väga kannatlik, arvestades neid väga pikkasid halva tuju perioode. Abielust oleks saanud alles siis mõelda, kui sellest perioodist oleks ta välja tulnud ning oodanud kuni suhe oleks normaaltasandil teatud katseaja. Nagu näha, siis ootamist ei tasunud see ära, raiskasime mõlemad oma aega.
Hetkel töötan endale pm võõras linnas ning sõpru ka siin ei ole. No täielik üksindus ja lisaks veel kolisin nüüd üksinda korterisse ka. Ei kujuta ette ka, kuidas edasi minna nüüd, kõige tähtsam oleks isolatsioonist välja saada ja proovida leida uusi tutvusi, kuid see oleks praegust meeleolu ja olekut arvestades väga raske. Kes oskas arvata, et üksindus võib emotsionaalselt nii kurnav olla ja lootusetuse tunnet tekitada?