Sõbra sõber otsustas pidada seal (või oli see ikka mõni teine Kopli baar?) sünnipäeva. Ei midagi liiga ekstreemset - kogunemine peale tööd, väikesed munaleivad, heeringas ja paar pitsi viina ja siis vaatab edasi. Läks ise pisut varem kohale, et asju sättida. Baari perenaine kurtma - probleem, keegi on peldikus ja välja ei tule. Juba mitu tundi! Kolistasid siis pikalt ukse kallal, ei midagi. Lõpuks otsustasid, et murravad ukse maha. Mõeldud-tehtud. Potil istus noor vene daam, süstal veel veenis, aga ise mitte kuigi kontaktne. Selge, kutsume kiirabi.

Möödusid mõned minutid. Daam peldikupotil avas silmad, ajas end püsti ja taarus väljapääsu poole. Täpselt välisukse vahele jõudes kukkus kokku ja jäi sinna lamama. Pisut hiljem saabunud kiirabibrigaad konstanteeris õnnetu daami surma, kutsus välja politsei ja lahkus. Vahepeal saabusid esimesed sünnipäevalised. Rõõmsa elevusega astusid nad, sampused ja lilled käes, üle baari lävel vedeleva laiba, pidades seda mingiks installatsiooniks.

Saabus politsei, tegi märkmeid ja ütles, et neil pole siin midagi teha. Kutsusid välja laibakad ja lahkusid. Vahepeal saabus enamik sünnipäevale kutsutuid, kusjuures juba baaris viibijaid andsid punkte kõige stiilsemalt üle laiba hüppajatele. Meeleolu hakkas siiski muutuma pisut morbiidseks, sest laibakaid ei olnud endiselt kuskil ja laip ise keeldus muidugi ukselävelt lahkumast. Et teatavasti mis silmist, see meelest, otsustas sünnipäevalaps laiba ise ära koristada. Koos paari tugevama poisiga sasiti surnukehast kinni ja tõsteti baari sisse, kardinate taha. Ja nii võetigi lõpuks, laip kardina taga, võibolla rohkem viina, kui esialgu plaanis oli; kuni tulid laibakad ja oma töö ära tegid.