var _gaq = _gaq || []; _gaq.push(['_setAccount', 'UA-18620819-1']); _gaq.push(['_trackPageview']); (function() { var ga = document.createElement('script'); ga.type = 'text/javascript'; ga.async = true; ga.src = ('https:' == document.location.protocol ? 'https://ssl' : 'http://www') + '.google-analytics.com/ga.js'; var s = document.getElementsByTagName('script')[0]; s.parentNode.insertBefore(ga, s); })();
/forum">Foorum ?>
3.5

Kirjutatud 20:10 12/11/2012
Avaldatud 20:50 12/11/2012
Vaadatud 1077 korda
Ei meeldi?
Surm. Juba see sõna on nii masendav. Olgu.. ma olen noor, õnnelik ja terve inimene. Alates eilsest ööst on mul aga üks hirm: suremine. Nägin unes, kuidas mul oli mingi haigus (eeldatavasti vähk) ning ma pidin 20 minuti pärast ära surema, aga ma nutsin ja nutsin ja nutsin, sest ei tahtnud seda. Absoluutselt ei tahtnud. Mind ajab segadusse see, mis on siis pärast seda, kui mu süda seiskub ja aju enam ei tööta? Ei, nagu.. tegelikult ka? Kas mu hing läheb siis kuhugi.. ma ei tea kuhu? Kas ma lihtsalt liuglen oma mõtetega kuskil galaktikas? Või läheb mu hing kellegi teise kehasse ehk sünnin uuesti? Aga kui see käibki nii, siis põhimõtteliselt ei saa inimene mitte kunagi puhata. See on nagu.. lõpmatu rada. Appi, ma olen nii frustreeritud ja depresseeritud, ma ei saa ise ka enam aru, mida ma mõtlen. :( Ja siis tuleb meelde see, et mu vanaema on kuuekümne kolme aastane ning ka tema sureb arvatavasti umbes kahekümne aasta pärast ja.. mis temast saab? Ma peaksin iga viimase minuti ja sekundi temaga veetma.. lihtsalt, et tal oleks keegi seltsiks, sest tal on vaid nii vähe veel elada. :( Mis mul viga on?!

Kommentaarid

pfft kirjutas 12:14 - 16/11/12:
-3 -1    +1 +0 Teata ebasobivast
ma ei karda surma üldse. olen tahtnud 7 aastat surra juba aga midagi pole juhtunud. loodan vaid igakord kui autoga sõidan, et lendan üle katuse või öises linnatänaval kõndides saaks nuga. aga ei. olen käinud kahe vanaisa ja vanavanaema matusel. viimasel ma juba ei nutnud. olen elanud kõik enda sisse ja olen tuim nagu kala. kuid suudan mitte vaadata minevikku ja ei looda liiga palju tulevikust. mul on väga paljud päevad meeldejäävad, sest ma ei istu ning igavle kogu aeg. aga mina usun reinkarnatsiooni. kui uskuda, siis äkki on võimalik? pärast astraal projektsiooni ma küll usun seda. aga veeda vanaemaga kindlasti aega, kui ta ütleb, et tule vaata mind vahest, siis mine tee seda, kui mõte tuleb seda teha. tee seda kohe. ma oleks pidanud nii tegema, enne kui mu vanaisa ära suri. aga nüüd pole kahjuks sinna midagi teha ja mu sees on jällegist auk suuremaks kasvanud. mida ma täidan sõprade, pere, alkoholi ja savu lähedusesolekuga. head päeva. elu on ilus, aga samas ka kurb. deal with it.
Karm kirjutas 23:09 - 13/11/12:
-0 -1    +1 +0 Teata ebasobivast
Milleks karta surma, elu oleks üsna igav kui igavesti elaksime, kui lepid sellega, et elu on lühike ja surm vältimatu, siis minu arvates suudad elu väärtuslikumalt elada ja ei keskendu ebavajalikele asjadele.
uurin kirjutas 17:37 - 13/11/12:
-1 -1    +1 +1 Teata ebasobivast
Tule taevas appi, kui rumalad ja kergeusklikud võivad inimesed olla! See eelnev postitus oli täpselt selline saast, mida aetakse kanal 12-s hommikupoolikutel. Üks kana ja üks soolapuhuja istuvad televiisoris ja penskarid või muud moodi taandarenenud kodanikud matavad röögatuid summasid selle alla, et telekast abi saada.
lala kirjutas 22:54 - 12/11/12:
-4 -1    +1 +2 Teata ebasobivast
Tuleb mõelda vahelduseks kastist välja, me pole lihtsalt tühjad füüsilised olevused kes siin ringi siblivad planeedil, kõik juhtub ja on olemas siin maailmas põhjusega.
Kui autorit tõesti huvitab elu peale surma, siis googelda selliseid asju nagu Astral traveling, youtubes near death experience ja out of body experiences.
"A Russian astronaut and a Russian brain surgeon were once discussing religion. The brain surgeon was a Christian but the astronaut was not. The astronaut said, 'I've been out in space many times but I've never seen God or angels.' And the brain surgeon said, 'And I've operated on many clever brains but I've never seen a single thought.'"
From the book, Sophie's World by Jostein Gaarder.
Need kes karmat ei usu, võte ette üks kuu.
1. Nädal olge nii heasüdamlikud kui saate, tehke kõigile komplimente, aidake kõiki jne.
2. Nädal jälgige mis halbu ja häid asju on juhtunud ning kirjutage ülesse, isegi kui sool kukub maha, kõik pisiasjad.
3. Nädal sõimake, solvake, pekske tehke kõike halba mida suudate ette kujutada.
4. Nädal jälgige seda nädalat, kirjutage ülesse kõik halvad või head asjad mis on juhutnud.
Võrrelge tulemusi.
Loomulikult seda keegi ei viitsi teha ja jäävad kindlaks oma kinnisesse mõtlemisse ja ei tahagi arendada ennast, ega midagi võimalusel juurde õppida juhul kui see isegi on õige.
Ma ei tulnud siia vaidlema ega midagi säärast tegema, lihtsalt juhul kui keegi tahab oma mõttemaailma avardada, siis see postitus oli väike lüke.
Believe nothing, no matter where you read it or who has said it, not even if I have said it, unless it agrees with your own reason and your own common sense.- Buddha
Peaasi, et te oleksite õnnelikud ja endaga ning enda eluga rahul, muu ei omagi tähtsust :)
1212221 kirjutas 22:08 - 12/11/12:
-1 -1    +1 +1 Teata ebasobivast
to uurin

ilmselt on sul õigus.
uurin kirjutas 21:58 - 12/11/12:
-2 -1    +1 +4 Teata ebasobivast
Inimese elu on vaid neuronite omavaheline suhtlemine ajus ja närvides. Kui sa sured, siis ei jää sinust mitte midagi järgi, peale mateeria, mis kõlbab vaid ussikestele lõunasöögiks. Mingit hinge pole olemas, keegi pole mitte kusagil tõestanud hinge olemasolu. Paraku on inimese aju sedavõrd arenenud, et ta keeldub uskumast enese elu lõplikkust. Ei ole mingit karmat, mitte mingit saatust, eluteed, mida iganes. Oled lihtsalt üks tähtsusetu rakuke siin planeedil. Sinu enda teha on, kuidas sa seda aega kasutad.
Pisipelmeen kirjutas 21:07 - 12/11/12:
-2 -1    +1 +1 Teata ebasobivast
Mina tantsin igal õhtul muistsete keltide kombel ümber kivi ja usun reinkarnatsiooni.
Vinskaja kirjutas 21:00 - 12/11/12:
-1 -1    +1 +2 Teata ebasobivast
"Hästi korraldatud mõistusele on surm üksnes järgmine suur seiklus" - J. K. Rowling. Ehk ette muretseda pole mõtet, kui ükskord ära sured, küll siis näed, mis saama hakkab.
Nimi*
Vastus*