var _gaq = _gaq || []; _gaq.push(['_setAccount', 'UA-18620819-1']); _gaq.push(['_trackPageview']); (function() { var ga = document.createElement('script'); ga.type = 'text/javascript'; ga.async = true; ga.src = ('https:' == document.location.protocol ? 'https://ssl' : 'http://www') + '.google-analytics.com/ga.js'; var s = document.getElementsByTagName('script')[0]; s.parentNode.insertBefore(ga, s); })();

Viimased
kommentaarid

1.9

Kirjutatud 23:35 20/12/2016
Avaldatud 00:29 22/12/2016
Vaadatud 1636 korda
Ei meeldi?
Ma pole kuus aastat korralikult nikku saanud. Olen kahekümne viie aastane poissmees. Töö mulle meeldib aga kollektiiv ei meeldi enam. Kõik on sõbralikud aga ülemused käivad pidevalt restoranis oma lastega, kes keeravad kõik pea peale (mitte päris aga jätavad asju igalepoole) ning tagatipuks karjuvad. Allolev baar on justkui nende isiklik kontor, kus pidevalt istub ülemuse tütar oma sülearvuti taga ja teeb ei tea mida. Mulle ei meeldi kui te olete seal ning mind pidevalt jälgite ning vaadata. Tunnen end kui ahistatuna. Pean nende järel veel koristama ka. Teiseks on mul sotsiaalne ärevus häire. Mõnikord on, teinekord ei ole. Vahepeal jõin hästi palju, enam mitte nii väga. Kanepit ka ei suitseta enam palju. Ainult vahel harva. Aga siis jõuab kõik kohale kui valesid valikuid ma olen teinud. Tahaksin seal tööl edasi olla, sest mulle meeldib teenindus aga niipea kui pean kellegiga rohkem aega koos veetma ja saan nendega lähedastemaks, seda vastikumalt ma ennast tunnen. Tunne on kui oleksin alasti kistud. Depressioon on jõudnud sinna maani, kus on hoopis apaatia ja viimasel ajal olen hakanud rohkem internetist otsima, et kuidas oma elu lõpetada. Oleks mingi lihtne viis. Kuid tean, et ei võtaks endalt elu, sest see tekitaks lähedastele nii palju valu. Tegelikult mul on kõik olemas välja arvatud armastus. Ma ei suuda ka ennast enam armastada, sest kõik need aastad olen alla surunud nii palju pisaraid ja viha, et ei suuda neid väljagi lasta. Pidevalt olen mõtelnud, et peaksin psühholoogi juurde minema aga mul pole selleks raha. Ja vanematele ei taha ka sellest räkida. Vahepeal mu sotsiaalne ärevus on nii suur, et süda hakkab puperdama, otsaesine läheb tuliseks, värisen ja olen hästi imelik. Inimestega ei oska enam üldse suhelda. Ainult väga vähestega. Tahaksin olla omaette koopas. Tööl kuskil, kus ei peaks nii palju inimestega olema ega mõtlema. Samas ei taha jälle töökohta vahetada, sest teenindusvaldkond on tegelikult väga huvitav. Samas aitab see ka mul hirmudest üle saada. Olen saanud ka juba natukene aga niipea kui keegi on mu mugavustsoonis või mul on selline päev, kus tujud käivad üles alla siis tunnen end nagu pisike kutsikas, kes poeb hirmust peitu. Ma olen ventileerinud paljudele aga ma tõesti ei oska enam positiivselt mõelda. Pean küll vastu ja elan päev päeva haaval aga kõige rohkem, mis tekitab mulle valu on see, et olen olnud üksi nii kaua. Tahaks kasvõi kedagi kallistada aga seda ka ei saa tihti teha. Kui mingi tüdruk mind õrnalt puutuks ja hoiaks mind arvan, et hakkaksin nutma ja laseksin kõik selle aastate pikkuse kurbuse korraga välja. Iha.ee'st ka pole kedagi leidnud. Litsi ka ei taha võtta. Ja väga paljud viimased tüdrukud kellega olen flirtinud, tuleb lõpuks välja et kõik on suhtes. Iga viimne üks kui neist. Nagu oleks mingi needus. Tundub, et suudan küll paremini läbi saada nendega, kes on suhtes aga igakord kui saan jälle teada, olen ülimalt masendunud. Mis teha? Ma ei tea enam.

Kommentaarid

piraki kirjutas 22:34 - 19/04/17:
-0 -1    +1 +0 Teata ebasobivast
a kust sa tead et konn kunsti ei mõista?
nohhh kirjutas 00:57 - 16/04/17:
-0 -1    +1 +1 Teata ebasobivast
Theredpill on pseudoteaduse keskus. Mitte kõik naised ja mehed ei ole primitiivsest bioloogiast nii palju mõjutatud, nagu kahepaiksed või muud primitiivsed loomad, kelle amügdala on siiani peamine aju osa, mis nende tegevust juhib. See, et mõne jaoks on seks nii oluline, et jätkab seda rongi tulles ning pigem saab rongijuht pidama, kui et seksija, on erand ja mitte reegel. Inimene mõtleb ka ratsionaalselt, emotsionaalselt ja abstraktselt, naudib head kirjandust, teatrit, veini, filosoofilist vestlust või linnumajade ehitamist. Ainult kõige algelisem osa ühiskonnast mõtleb, et kellele pauk taha panna ja kes kelle lapsi kasvatab. Tavaliselt ongi nii, et mida lollim inimene, seda rohkem just teiste nabaalused teemad huvitavad.

Naiselikku loomust ei ole olemas, v.a 10% tippiluduste puhul, kes pole ealeski pidanud vaeva nägema. Ja isegi, kui MRAde ja redpilli teooria on õige, et mehed valivad naist välimuse, aga naised staatuse põhjal, siis on ju trumbid meeste käes. Kole naine võib saada rikkaks, kuulsaks ja austatuks, aga ilusaks ei tee paljud end isegi ilukirurgia abiga. Ta jääb alati naiseks, keda nähakse professionaali, ülemuse, õpetaja, kirjaniku või teadlasena, aga mitte naisena. Kole mees võib aga vaeva näha ja ikka ilusa naise saada. Lihtsalt ise pead tegija olema.
hari ennast kirjutas 15:15 - 14/04/17:
-2 -1    +1 +0 Teata ebasobivast
võtta redditis TheRedPill foorum lahti ja lase valla. Kui lugeda ei viici, enda viga... kui inglise keelt ei oska, siis lihtsalt puccis
Kalvi-Kalle kirjutas 09:39 - 14/04/17:
-5 -1    +1 +0 Teata ebasobivast
mõttetu copy-paste jutt :)
vastus kirjutas 19:41 - 22/12/16:
-15 -1    +1 +1 Teata ebasobivast
näe mis sitt töö ja olematu suguelu võib inimesega teha
Neandertaal kirjutas 18:40 - 22/12/16:
-6 -1    +1 +23 Teata ebasobivast
Siin tuleks psühhiaatri poole pöörduda, ärevushäire on asi, mis psühholoogi pärusmaalt juba väljas. See on tõsine asi ja mida kiiremini tegutsed, seda parem sulle endale.
Nimi*
Vastus*